Riigikohtu distsiplinaarkolleegium tegi Harju maakohtu tsiviilasjade kohtunikule Hannes Olevile noomituse, kuna ta ei pidanud kinni menetlustähtaegadest.
Riigikohtunikud on tõstnud häält uue kohtute seaduse eelnõu vastu, nähes selles ohtu kohtute sõltumatusele. Kas politiseerumisohtu on või mitte, seda arutavad Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter ja riigikohtu esimees Märt Rask.
14. jaanuaril möödub 90 aastat Riigikohtu esimesest istungist Tartu raekoja saalis.
Eelmise sajandi algusaastail, mil kohtusüsteemi üles ehitama hakati, oli haritud juriste napilt. Eesti Vabariigi sünnimomendiks võis olla vaid 240 kõrgharidusega juristi ja õigusteadust õppivat eestlast.
Riigikohtu 12 kohtunikku saatsid riigikogule ja valitsusele arvamusavalduse, milles nimetasid juba riigikogu menetluses olevat ja kohtusüsteemis kapitaalseid reforme ette nägevat kohtute seaduse eelnõu ohtlikuks nii Eesti kohtusüsteemile kui riigi demokraatia arengule tervikuna.
Hoolimata kohtunike protestidest tulid Märt Rask ja Rein Lang välja ette panekutega, mis viiksid Eestis õigusemõistmise ohtliku politiseerumiseni.
Kolmapäeval andis Riigikohtu esimees Märt Rask Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle "Kohtute seaduse" eelnõu.
Lõppenud nädalal arutasid Eesti kohtunikud Tartus oma iga-aastasel üldkogul, millistele kriteeriumitele vastab hea kohtunik. Kohtunike ühingu esimehe Meelis Eeriku hinnangul on nendeks kriteeriumiteks kiirus ja põhjalikkus.
Eestis on ettevalmistamisel uus kohtute seadus. Täna-homme arutavad kohtunikud eelnõud oma täiskogul Tartus.
Uus kohtute seaduse eelnõu näeb ette kohtusüsteemi isesisvuse tõstmist. Muuhulgas tähendaks see kohtunike korpuse moodustamist, mis oleks kohtunike suhtes kontrolliv ja vajadusel ka isepuhastuv organ. http://uudised.err.ee/index.php?06154455
Justiitsministeeriumi andmetel tühistavad ringkonnakohtud kõige vähem Tartu maakohtu ja kõige enam Viru maakohtu kohtunike otsuseid. http://www.postimees.ee/?id=42090
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul on kahetsusväärne, et meedias on ilmunud järeldused konkreetsete kohtunike töö kvaliteedi kohta, mis põhinevad ebapiisavate andmete ebapiisaval analüüsil ega võta arvesse muid olulisi näitajaid.
