Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kohustab seadus äriühingu juhatust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. http://www.raamatupidaja.ee//default.aspx?publicationid=10bf8cb9-6fc3-49...
On tavapärane, et äriühingu kohustusi tagab võlausaldaja ees käendaja, kelleks on sageli äriühingu juhatuse liige. Käenduslepingu sõlmimine annab võlausaldajale suurema kindluse, et kui põhivõlgnik kohustusi ei täida, siis on võlausaldajal võimalik nõuda samade kohustuste täitmist käendajalt.
Kas põhivõlgniku pankrotimenetlus mõjutab käendaja vastu esitatava nõude aegumist ehk annab võlausaldajale rohkem aega? http://www.raamatupidaja.ee//default.aspx?publicationid=F63F13A6-973D-4C...
Pankrotimenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Reaalsuses päädivad menetlused sageli ainult tagatud nõuete osalise rahuldamisega või hoopis raugemisega, mille korral ükski võlausaldaja ei saa oma raha tagasi. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et võlgniku allesjäänud vara arvel saadu ei kata võlgnevusi ning reaalsed tagasivõitmise väljavaated puuduvad.Loe edasi
01. jaanuaril 2010 jõustus pankrotiseaduse (PankrS) uus redaktsioon, millega on sätestatud pankrotimenetluses mitu olulist muudatust. Alljärgnevalt käsitleme neist kahte.
Algatamine ja väljakuulutamine.
Pandiõigus.
Kui tasumata arvete maht kasvab ja tasumise tähtajad pikenevad ebamõistlikult, võib olla põhjust kahelda äripartneri maksejõulisuses pikemas perspektiivis. Sellises olukorras soovivad võlausaldajad sageli nõuda võlgnikult täiendavat tagatist, arvates, et siis on nende huvid võlgniku võimaliku pankroti korral kindlamini kaitstud.
Kui võlgnik võlga vabatahtlikult ei tasu, siis tekib sageli küsimus, kas esitada võlgniku suhtes hagiavaldus või pankrotiavaldus. Ühest vastust eeltoodule ei ole, kuid on asjaolusid, mida tuleb ja mida on soovitav otsustamisel arvestada.
Käesoleval ajal on sageli raske oma raha kätte saada. Tihti viib see äriliste suhete lõppemiseni ning võlgniku vastu kohtusse pankrotiavalduse või hagi esitamiseni.
Riigikohus leidis, et maakohus on seadust vääralt kohaldanud karistades õigeaegselt pankrotiavaldust mitte esitanud juhatuse liiget ärikeeluga. 22.02.2010 andis Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-124-09 olulised suunised ärikeelu kohaldamise eelduste, ulatuse ja menetluse osas pankrotiasjades.
2009. a esimesel poolel esitati kohtutele kokku 585 pankrotiavaldust ning tõenäoliselt on esitatud avalduste arv jäänud samaks ka 2009. a teises pooles. Eeltoodu annab endiselt kinnitust sellest, et pankrotimenetlus puudutab olulisel määral kõiki ettevõtjaid.
Äriregistri andmetel on mullu ärikeelu saanud rekordarv inimesi - kokku 76. Tuntumad nimed patuste nimekirjas on majanduskuritegudes kahtlustuse saanud endine tippsportlane, spordiklubi Arigato osanik Indrek Pertelson, pankrotistunud ärimees Guido Sammelselg ja riigireetmise eest vanglakaristust kandev Hermann Simm.
