Elektroonilise äriregistri juurdumisega ettevõtjate seas on registritoimingute tegemine oluliselt lihtsustunud. Sisestad ID-kaardi lugejasse, leiad ettevõtjaportaalis õiged lüngad, täidad need õige informatsiooniga ning mõne aja pärast ongi vajalik toiming tehtud. Enamuse registritoimingutega saab ettevõtja ise hakkama kaasamata selleks juristi, advokaati või notarit. http://www.abtamme.ee/blog/%E2%80%9Eaga-mida-ariregister-voib-sellest-ar...
Äriühingu juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel tegutsema ettevõtte huvides, olema oma kohustuste täitmisel hoolas ja äriühingule lojaalne. Juhatuse liige peab oma parima ärinägemise järgi tegutsedes seadma alati esikohale äriühingu hea käekäigu. Samas ei piirdu juhatuse liikme kohustused üksnes nende kriteeriumitega.
Juhatuse liige peab arvestama ka võlausaldajate huvidega http://www.abtamme.ee/blog/juhatuse-liige-kui-heas-usus-tegutsev-profess...
..Kuigi ettevõtjatel ei ole kohustust muuta põhikirja üksnes kapitali eurodes väljendamiseks, kehtestab seadus siiski teatud meetmed selleks, et kõik ühingud arvestaksid kapitali mõistliku aja jooksul ümber eurodesse. http://uudiskiri.lmh.ee/1005/u1.htm
Äriseadustiku järgi ei ole kahjumlik äritegevus omakapitali arvel lubatud. Netovara taastamisega on aga üha enam ettevõtjaid raskustes. Netovara suurendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks vähendada kapitali lihtsustatud korras või kapitaliseerida osanike või aktsionäride antud laenud.
Aktsia- ja osakapitalide automaatne ümberarvutamine eurodesse tähendaks enamikul juhtudest seda, et tekiksid mittetäisarvulised summad.
Näiteks tüüpilise 40 000-kroonise osakapitali asemel oleks edaspidi 2 556,47 eurot. Lisaks komakohtadele aktsia- või osakapitali numbris tooks kapitali automaatne ümardamine eurodesse kaasa ka osaluste proportsioonide muutuse.
Nimetatud põhjustel leidis Justiitsministeerium, et ühinguõiguses ei ole automaatse eurodesse ümberarvutamise regulatsiooni kehtestamine mõeldav.
Olukorras, kus kogu maailm vaevleb majanduskriisis, ettevõtlus toppab ja töökohad kaovad tohutu kiirusega, on hädasti vaja lahendusi. Euroopa Liidu tasandil on loomisel Euroopa osaühingu kontseptsioon, mille kohaselt oleks võimalik asutada äriühingut osakapitali suurusega 1 euro. Eesti on ilmselt EL-ist eeskuju võttes välja töötanud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu.
Juba üle 10 aasta on osaühingutel olnud võimalus registreerida oma osad EVK-s, mistõttu on igal osaühingul võimalus valida oma osanike nimekirja pidamisel kahe variandi vahel – kas lähtuda Äriseadustikus sätestatud üldpõhimõttest ja lasta seda teha ühingu juhatusel või registreerida ühingu osad Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“).
...Loe edasi
Osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikme konkurentsikeelu sätted äriseadustikus (ÄS § 185 ja 312) ütlevad, et osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige ei tohi osanike või nõukogu nõusolekuta olla äriühinguga samal tegevusalal tegutsev FIE, täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, äriühingu juhtorgani liige, v.a ühte kontserni kuuluvate ühingute puhul.
Eurole üleminek võib aktsiaseltsidele anda võimaluse kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsiad. Selliste aktsiate abil saab muuta lihtsamaks ettevõtte kapitaliarvestuse, vältides edaspidi aktsionäridele ebavajalike ja sisutühjade murdarvude tarvitamist.
Eesti ühinguõiguse valdkonnas sündis pretsedenti loov Riigikohtu lahend seoses aktsionäri tegutsemisega äriühingu üle kontrolli haaramise eesmärgil.
31. märtsil 2010 tegi Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-7-10 otsuse, hinnates äriühingute ühinemise õiguspärasuse, ühinemise tulemusena ühendava ühingu aktsionärile kahju tekitamise ning tekitatud kahju hüvitamisnõude maksmapanemise küsimusi. http://www.raamatupidaja.ee/article/2010/04/07/Riigikohtulahend_aktsiona...Loe edasi
